Kogukonna kaasamine peab tähendama sisulist arvestamist: kompromisse, väärtustamist, usalduse loomist. Sama kehtib ka keskkonnamõjude puhul – hinnang ei saa olla Exceli veerus sisalduv arv, vaid vastutus kogu ökosüsteemi ees, millesse inimene ise kuulub.
Nagu inimene paljastab end mitte võidus, vaid kaotuses, nii paljastab arendaja oma olemuse mitte siis, kui planeering sujub, vaid siis, kui kogukond on kahtlev või ütleb ei. See hetk, mil eetiline kavatsus kohtab vastupanu, eristab siira vastutuse pelgalt jutupunktidest. Kui rohepöörde nimel tegutseja pöördub vastuseisu korral kohe ähvarduste, surve, hagi või avaliku mustamise teele, ei saa me enam rääkida moraalsest eesmärgist, vaid strateegilisest ärimudelist. Loe edasi Postimehest