Haljala vald võttis vastu teehoiukava aastateks 2025–2028. Selle kohaselt on kogu Haljala valla teede pikkus umbes 223 km, millest suure enamuse ehk 73,4% moodustavad kruusateed. Mustkattega ehk pinnatud teid on 12,6%, asfalteeritud teid 9,4% ning pinnaseteid 1,9%. Huvitaval kombel on dokumendi tabelist jäänud märkimata ligi 6 km teid, mis moodustavad tervelt 2,7% kogu teedevõrgust – see ei pruugi tunduda suur, aga kohaliku elaniku jaoks võib iga kilomeeter olla igapäevase liikumise küsimus.
Tee seisukord sõltub paljuski hooldusest – lume lükkamisest, greiderdamisest (ehk hööveldamisest), tolmutõrjest ja väiksemate kahjustuste parandamisest. Haljala teehoiukavas tuuakse peamiseks probleemiks välja õhuke või sobimatu kulumiskiht. Elanikuna ei vaidle ma sellele vastu, aga tahan lisada, et sageli süvenevad probleemid hoopis valede hooldusvõtete tõttu.
Kui teed profileeritakse, kogutakse kulumiskiht tee keskele, et vesi voolaks teelt ära ja pind püsiks võimalikult kaua vastupidav. Praktikas on aga juhtunud, et höövel lükkab materjali hoopis tee äärde, moodustades vallid, mis takistavad vee äravoolu. Sellisel juhul kahjustub tee rohkem, kui töö tegemata jäämisel. Sama hästi võiks võrrelda olukorda vannitoa põrandaga, kus äravoolutrapp on paigutatud kõige kõrgemasse kohta – formaalselt on töö tehtud, aga tulemus ei täida eesmärki. Kui tellijal puudub järelevalve, maksab ta töö eest ära, ehkki kvaliteeti pole.
Ka teehoolduses kipume tegema “tööd töö pärast”. Näiteks greiderdatakse teid siis, kui need on juba kuivanud ja masin ei jõua enam löökaukude põhja – tulemus jääb poolik, aga arve esitatakse ikkagi. Samamoodi oleme tuttavad looga, kus esimene lumi saabub ootamatult ja lumesahk alustab alles Ida-Virumaalt Haljala valla poole liikumist. Siis selgub, et masinal on veel tehnilisi puudusi ning töö on puudulik. See tekitab pahameelt nii vallatöötajates kui ka elanikes.
𝐕𝐚𝐥𝐢𝐦𝐢𝐬𝐥𝐢𝐢𝐭 𝐊𝐨𝐠𝐮𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐇𝐞𝐚𝐤𝐬 näeb lahendust kolmes põhimõttes: regulaarne hooldus, õiglane prioriteetide seadmine ja kvaliteedi järelevalve.
• 𝐒𝐮𝐮𝐫𝐞𝐧𝐝𝐚𝐦𝐞 𝐫𝐞𝐠𝐮𝐥𝐚𝐚𝐫𝐬𝐞𝐭 𝐡𝐨𝐨𝐥𝐝𝐮𝐬𝐭 – tolmutõrje, aukude lappimine ja talihooldus ei tohi jääda juhuste hooleks.
• 𝐊𝐨𝐫𝐫𝐚𝐬𝐭𝐚𝐦𝐞 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐢𝐝 𝐮𝐧𝐚𝐫𝐮𝐬𝐬𝐞 𝐣𝐚̈𝐚̈𝐧𝐮𝐝 𝐭𝐞𝐞𝐝, lähtudes nii liiklussagedusest kui ka kohalike elanike tagasisidest, mitte ainult abstraktsetest tabelitest.
• 𝐓𝐮𝐠𝐞𝐯𝐝𝐚𝐦𝐞 𝐣𝐚̈𝐫𝐞𝐥𝐞𝐯𝐚𝐥𝐯𝐞𝐭, et töövõtjad täidaksid oma kohustusi korrektselt ja tähtaegselt. Hanketingimused peavad olema selged ja täitmist tuleb kontrollida.
Lisaks autoteedele on järjest tähtsamad 𝐤𝐞𝐫𝐠𝐥𝐢𝐢𝐤𝐥𝐮𝐬𝐭𝐞𝐞𝐝. Meie eesmärk on arendada jalgratta- ja jalgteede võrku nii, et see looks turvalise ja loodussõbraliku liikumisvõimaluse kõigile – lastele, tööle käijatele, eakatele ja valda külastavatele turistidele. Samm-sammult ühendame kergliiklusteed suuremate asulate, koolide, bussipeatuste ja puhkealadega. See on investeering, mis toob kasu nii tervisele, ettevõtlusele kui ka kogukonna sidususele. Uute kergliiklusteede rajamiseks taotleme nii riiklikke kui Euroopa Liidu toetusi.
Teed ja tänavad on valla vereringe. Kui need on korras, toimib ka igapäevaelu sujuvalt – lapsed jõuavad turvaliselt kooli, inimesed tööle ja kodud on ligipääsetavad. Haljala valla teehoiukava on algus, kuid sellest üksi ei piisa. Vajame kogukonna häält ja järjekindlat järelevalvet, et iga kilomeeter valla teid teeniks päriselt oma inimesi.
𝐕𝐢𝐢𝐝𝐨 𝐏𝐨̃𝐥𝐝𝐦𝐚
viido.poldma@kogukonnaheaks.ee
Valimisliit Kogukonna Heaks