𝐔̈𝐥𝐞𝐯𝐚𝐚𝐝𝐞
2011.aastal teatas toonane Vihula vald soovist arendada Võsu, Käsmu ja Võsupere veemajandust. Selleks loodi OÜ Vihula Valla Veevärk, kes võttis üle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) taristu ning asus piirkonnas operaatoriks. Plaanis oli mitme-etapiline arendus kuni 2027. aastani, kuid reaalsed ehitustööd lõppesid juba 2015. aastal. Edasi jäi kõik rahastuse taha.
Mitmes toetusmeetmes eelistatakse küll suuremaid vee-ettevõtjaid (teeninduspiirkonnas vähemalt 5000 elanikku), kuid teised skeemid ei olnud välistatud. Tegelikult oleks olnud võimalik taotleda KIK-ist kuni 80% toetust abikõlblikest kuludest, kui liitujate hulk ja tasuvus oleks olnud piisavalt tõendatud.
𝐋𝐢𝐢𝐭𝐮𝐦𝐢𝐬𝐩𝐢𝐥𝐭
Kinnistusraamatu järgi on Võsul kokku 886 kinnistut (852 elamumaa ja 34 äri- või äri+elamumaa sihtotstarbega). Teenusega on liitunud 490 kinnistut, neist kanalisatsiooniga 276. See teeb vastavalt umbes 55% ja 31%.
Projektijuht kogus ka eelnevaid liitumisnõusolekuid (tasuta liitumine, võimalus kuni 5 aasta jooksul, loobumisel sanktsioone ei kaasnenud). Vajalikku hulka aga ei saavutatud. KIK-i hinnangul jäi liitujate maht ebapiisavaks ja toetus ei materialiseerunud.
Täna on tehniliselt võimalik liituda veel 30 kinnistul veevärgiga ja 68 kinnistul kaasaegse kanalisatsiooniga, kuid seda võimalust pole kasutatud.
𝐀𝐫𝐯𝐚𝐦𝐮𝐬
Võsu veemajanduse arendus jäi toppama eelkõige liitumisnõusolekute vähesuse, mitte ainult rahapuuduse tõttu. Toetuse andja ootab, et avaliku raha kõrval oleks näha ka tegelikku nõudlust. Kui “rahakraan” kinni jäi, siis seepärast, et “torust” ei tulnud piisavalt liitujaid.
Peamised kitsaskohad olid kogukonna kaasamises ja riskitaju juhtimises:
-Paljud arvasid, et liitumine tähendab kohe suuri kulusid. Tegelikult oli tegemist sidumata nõusolekuga ning liitumine võis toimuda kuni 5 aasta jooksul. See selgitus ei jõudnud kõigini.
-Oodati justkui automaatset toetust KIK-ist. Tegelikult hindab KIK ühiskondlikku kasu liitujate arvu järgi.
-Väide, et “vallal või vee-ettevõtjal polnud tahet”, ei ole õiglane, kui samal ajal jäid naabrite allkirjad tulemata. Ühisteenus sünnib ainult siis, kui ka kogukond ühiselt panustab.
Kokkuvõttes on tegu ühishüvega, mis sõltub ühisest otsusest. Kui kriitiline mass jääb saavutamata, sureb ka projekt.
𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐞𝐝𝐚𝐬𝐢?
On aeg koostada uus ÜVK arenduskava ja selge rahastusplaan. Rahaallikaid on mitmeid: välisinvestorid, kommertspanga laen, KIK-i toetus või laen ning ka ühisrahastus. Positiivne on, et ühes Võsu piirkonnas kaalutaksegi ühisrahastust.
𝐊𝐨𝐤𝐤𝐮𝐯𝐨̃𝐭𝐭𝐞𝐤𝐬
Võsu lugu ei ole “rahast ilma jäänud projekt”, vaid koostöö õppetund. Kui kogukond ütleb õigel hetkel “jah”, tulevad ka vahendid. Kui tahame, et “rahakraan” avaneks, peame esmalt liitumiskraani ise lahti keerama.
𝐋𝐮𝐛𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐧𝐚: 𝐤𝐮𝐢 𝐬𝐚𝐚𝐧 𝐯𝐨𝐥𝐢𝐤𝐨𝐠𝐮 𝐦𝐚𝐧𝐝𝐚𝐚𝐝𝐢, 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐧 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐚𝐠𝐚 𝐬𝐮̈𝐯𝐢𝐭𝐬𝐢 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐞𝐦𝐚, 𝐞𝐭 𝐯𝐞𝐞𝐦𝐚𝐣𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐚𝐫𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬 𝐭𝐚𝐚𝐬 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐚 𝐥𝐮̈𝐤𝐚𝐭𝐚.
𝐌𝐚𝐫𝐠𝐮𝐬 𝐑𝐢𝐬𝐭𝐢
𝐤𝐚𝐧𝐝𝐢𝐝𝐚𝐚𝐭 𝐧𝐫 𝟏𝟗𝟓
𝐕𝐚𝐥𝐢𝐦𝐢𝐬𝐥𝐢𝐢𝐭 𝐊𝐨𝐠𝐮𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐇𝐞𝐚𝐤𝐬